Düstimia, kurbus, abulia, apaatia ja depressioon, õpivad neid eristama

Düstimia, kurbus, abulia, apaatia ja depressioon, õpivad neid eristama

Kurbus, depressioon, Abulia, apaatia ja düstimia Need on erinevad emotsionaalsed seisundid või häired, mis on üksteisega seotud ja mis on nende vahel sageli segaduses, Kuid tegelikult on neil olulisi erinevusi. Ehkki igaüks võib mõjutada inimese võimet elu nautida, on mõned märkimisväärsed erinevused, mida on oluline teada, samas kui mõned esindavad normaalset ja looduslikku emotsiooni, teised on tõsisemad häired, mis vajavad meditsiinilist ravi.

Sisu

Lülituma
  • Kurbus
  • Depressioon
  • Düstimia
  • Apaatia
  • Abulia

Kurbus

Kurbus on normaalne ja vajalik emotsioon, mis on osa meie elust ja mida me kõik aeg -ajalt kogeme. See võimaldab meil töödelda raskeid kogemusi ja õppida neilt ning aitab meil kasvada inimestena. Kurbus võib olla ka märk sellest, et midagi meie elus ei toimi nii, nagu peaksime ja et peame muudatusi tegema.

Sellega kaasnevad tavaliselt meeleolu ja käitumise muutused ning See on vastus kahetsusväärsele või valusale sündmusele, nagu lähedase kaotamine, läbikukkumine või pettumus ja mis võib avalduda erineval viisil, näiteks huvi igapäevaste tegevuste (apaatia), nutmise, ärrituvuse või väsimuse kaotamine. Kurbus on ajutine emotsioon, mis võib kesta paar päeva ja mis ei vaja ravi, kuna sellest saab mõne aja ja korraliku toe korral üle saada.

Kurbus on vajalik ja tervislik emotsioon, kuna see võimaldab töödelda raskeid olukordi ja ületada takistusi.

Mida teha, kui sa oled kurb

Depressioon

Depressioon on aga tõsine psüühikahäire mis võib mõjutada seda, kuidas me mõtleme, tunneme ja käitume ning mille põhjuseks võib olla geneetiliste, bioloogiliste, keskkonna- ja psühholoogiliste tegurite kombinatsioon. Depressioon võib olla kerge, mõõdukas või raske ning kesta nädalaid, kuud või aastaid. Depressiooni sümptomiteks on püsiv kurbus, huvi kaotamine tegevuste vastu, mida tavaliselt naudime (apaatia), väsimus, raskused keskendumisvõimalused ja otsuste tegemine, söögiisu muutused, une ja surma või enesetapu mõtted. Depressioon nõuab professionaalset ravi ravi ja/või ravimitega.

Miks kestab kurbus rohkem kui teised emotsioonid?

Düstimia

Dystimia, tuntud ka kui eristus või püsiv depressiivne häire, on meeleoluhäire, mis Seda iseloomustab krooniline ja püsiv kurbus, mis kestab vähemalt kaks aastat. Dystimia võib oluliselt mõjutada inimese igapäevast elu, põhjustades raskusi keskenduda, magada ja nautida igapäevaseid tegevusi. Düstimia sümptomid on väga sarnased depressiooniga, kuid vähem tõsiste ja vähem katkestustega igapäevaelus, ehkki see nõuab ka professionaalset ravi.

Nagu näete, on düstimia ja depressioon meeleoluhäired, millel on mõned sarnasused, kuid nende vahel on ka olulisi erinevusi. Dystimia on madala intensiivsusega meeleoluhäire ja pikaajaline kestus vähem tõsiste sümptomitega kui suur depressioon.

Mõlemat häiret saab ravida kognitiiv-käitumusliku ravi, inimestevahelise ravi ja ravimitega. Igal juhul on oluline otsida meditsiinilist abi, kui tunnete, et teie sümptomid segavad teie igapäevaelu või kui teil on enesetapumõtteid.

Apaatia

Apaatia väljendab huvi ja emotsioonide puudumine asjades. Inimesed, kes kogevad apaatiat. Apaatia võib avalduda ka energia või motivatsioonina nii igapäevaste ülesannete kui ka uute tegevuste täitmiseks ning see võib olla depressiooni või neuroloogiliste haiguste, näiteks Parkinsoni oma, sümptom, ehkki seda võivad põhjustada ka muud tegurid, näiteks stress või motivatsiooni puudumine.

Inimestel, kes kannatavad apaatia all, puudub huvi või entusiasm asjade suhtes, mis olid varem olulised või huvitavad Nad ei tunne kurbust, vaid pigem ükskõiksust asjade suhtes.

Abulia

Abulia seevastu on mõttehäire ja motivatsioon, mida iseloomustatakse Algatuse puudumise ja otsuste tegemise raskuste tõttu. Abuliaga inimestel võib olla raskusi nii ülesannete alustamisel kui. Abulia võib avalduda pisut või tõsiselt ning see võib olla seotud mitmesuguste psüühikahäiretega, näiteks depressioon, skisofreenia ja piirata isiksusehäireid. See võib olla ka teatavate meditsiiniliste haiguste, näiteks Parkinsoni ja Alzheimeri tõve, sekundaarne sümptom. Abulia ravi võib hõlmata kognitiiv-käitumuslikku ravi, ravimeid ja emotsionaalset tuge.

Apaatia ja Abulia on mõtte- ja motivatsioonihäired, mis on sageli segaduses. Apaatia on emotsioonide või motivatsiooni puudumine üldiselt, samas.

Lisaks ilmneb apaatia sageli muude psüühikahäirete, näiteks depressiooni ja isiksuse piirihäirete sümptomina, samas.

Need kaks häiret ei ole üksteist välistavad ja võivad mõnel juhul koos esineda. Apaatia ja Abulia ravi võib hõlmata kognitiiv-käitumuslikku ravi, ravimeid ja emotsionaalset tuge.

Oluline on meeles pidada, et kõik need häired ja emotsioonid võivad oluliselt mõjutada nende kogenud inimeste elukvaliteeti. Kui tunnete, et need emotsionaalsed seisundid segavad teie igapäevaelu, on oluline otsida professionaalset abi. Nende häirete jaoks on saadaval palju tõhusaid ravimeetodeid, näiteks ravi ja ravimid, mis aitavad oluliselt parandada elukvaliteeti.

Depressiivse sündroomi test